Järva maakond, Järva vald, Päinurme küla

MÜÜGIPAKKUMINE:
Uut omanikku ootab pika ajalooga väärikas kinnistu, mis on osa Päinurme mõisast.
Pakutav kinnistu on 2,48 ha suur, mis on kaetud on rohumaa ja kõrghaljastusega.
Suured mõisaaegsed puud kohisevad sama kohinat, kui 100 ja rohkem aastat tagasi.
Vahe on ainult selles, et siis kostus seal vankrirataste krigin, mis ägasid raskete koormate all ning refrääniks sellele oli hobuste hirnatus.
Täna on seal vaikne.
Naaberkinnistult kostub laste jutuvada.
Kinnistu keskel on tiik ning meenutamaks vanu aegu on säilinud ka kahe maja maakividest seinad, mille on oma embusesse võtnud peale kasvav loodus.
Mõisa peahoone on hävinud.
Meie pakutav kinnistu sisaldab mõisatööliste eluhoonet ja kuivatit, milles kuivatati vilja.
Nüüd selgitused hoonete kohta järjekorras.

ELUHOONE
On fikseeritav ka trooni fotodelt.
Asub tiigi läheduses. Kuuldavasti on tiigile loodud täitesüsteem lähedal asuvast Põltsama jõest.
Paksud maakiviseinad seisavad truult tänaseni.
Ka katus kaitses hoonet eelmise aastani, kuni sellele kukkus puu.
Nõukogude ajal on mõndagi müürijuppi parandatud käepäraste vahenditega, ehk siis silikaattellistega.
Vene ajal on olnud maja kasutuses loomalaudana.

KUIVATI
Trooni fotodelt Te seda ei leia, kuna kõrged lehtpuud, on ta enda embusesse võtnud.
Pildiseerias leiate peale esimest vappi, pildil eluhoonest paremal, kus kasvavad suured puud.
Just seal suurte puude all see hoone asub.
Kuuldavasti on kuivati olnud kasutuses ka vene ajal.
Maakivi seinad on vapralt püsinud.
Üllatavalt kaua on kestnud ka katus. Järgi on hakanud andma hoone keskosast, kus asetseb kuivatusprotsessis vajalik niiskuse eemaldamise puitkorsten. Hetkel on küll märgata, et kui kiire abi kohale ei jõua, siis hakkab ka selle katuse jaks otsa saama.

Hulgaliselt seintest eemaldunud maakive on kinnistul hunnikus nii, et müüride taastamisel materjali kaugelt otsima ei pea.

Käesolev müügipakkumine on suurepärane stardipakett, jätkamaks ajalugu ning loomaks endale kodu või suvekodu.

Kinnistu naabiteks on kaupus, lasteaed ja veneaegne varjend, mille 3 pilti leidub pildiseerija lõpuosas.

MÕISAST
Päinurme mõis oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Assik (Päinurme) oli juba orduajal mõis.
Nime päritolu kohta võib vaid oletada, et see kas pärineb mõne esimese mõisavaldaja või siis endise küla nimest.
Päinurme mõis pärineb keskajast ning selle omanikud olid tollal Drolshagenid.
Hiljem on mõis kuulunud Uexküllidele, Tiesenhausenitele, Stael von Holsteinidele, Derfeldenitele, Grünewaldtidele, Essenitele ja Helmersenidele.

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli vene kindralmajor Ernest von Wahl. Eesti maareformiga jäeti Wahlidele Assiku mõisa süda 30 ha koos viinavabrikuga rendi alusel majandamiseks. Rentnikuks oli Helene von Wahl, 1905. aastal surnud Georg von Wahli tütar, kes suri üleelatud vintsutuste tagajärjel 1945. aastal.
Praegune koolihoone on ehitatud peaaegu endise härrastemaja kohale.

Päinurme pargi põhjaservas kasvas veel hiljuti üks vabariigi dekoratiivsemaid põlistammi (võra läbimõõt 26 m, puu kõrgus 20 m).
Päinurme mõisa kroonika andmeil olevat tamm istutatud 1376 aastal.